Côte des Bar: Champagne'i lõunatiib ärkab

Üks maailma prestiižseimaid veinipiirkondi - Champagne - heitis ühele oma osale varju, pidades seda pikalt 'teisejärguliseks'. Just selline oli Côte des Bari, Aube'i departemangus asuva Champagne'i lõunatiiva saatus, mis asub Reimsist ja Épernays'st ligi 150 kilomeetrit lõuna pool. Ajalooliselt tarnis see piirkond vaikselt viinamarju suurtele šampanjamajadele põhjas, kuid tema enda identiteeti ja veinivalmistamise püüdlusi tunnustati harva. Tänapäeval on olukord pöördunud, sest Côte des Bar on saanud dünaamiliseks innovatsioonikoldeks, kus tärkavad uued kulttootjad ja terroir'ipõhine filosoofia.

Côte des Bar, mis on nime saanud piirkonda läbiva Aube jõe järgi, moodustab ligikaudu veerandi kogu Champagne'i viinamarjaistanduste pindalast. See lõunapoolseim ala eristub ülejäänud Champagne'ist nii geograafiliselt kui ka geoloogiliselt, asudes Burgundia Chablis'le märkimisväärselt lähemal kui Champagne'i traditsioonilisele südamele. Piirkonna maastik on künklikum ja rohelisem, vaheldudes viinamarjaistanduste, metsade ja jõgedega, mis annab sellele ainulaadse, maalähedase võlu. Lisaks on Côte des Baris valdavaks viinamarjasordiks Pinot Noir, mis moodustab ligikaudu 83-87% kogu istanduste pindalast.

Piirkonna pinnas on selle eripära alus. Erinevalt Champagne'i põhjaosa valdavast kriidist domineerib Côte des Baris Kimmeridgian'i mergel - lubjakivi ja savi segu, mis on rikas merefossiilide poolest. See sama mullastik jookseb läbi ka Chablis' ja Sancerre'i, andes veinidele iseloomuliku mineraalsuse ja struktuuri. Kimmeridgian'i mulla lubjakivi säilitab veinides vajaliku happesuse, samas kui savi annab neile ümarama ja rikkaliku puuviljase profiili. Kliima on siin ka veidi soojem ja kontinentaalsem kui Reimsis, soodustades viinamarjade varasemat küpsemist. See kombinatsioon loob veinid, mis on sageli võimsamad, täidlasemad ja laiemalt tekstureeritud.

Côte des Bari ajalugu on täis vastupanu ja võitlust tunnustuse eest. Kui 1908. aastal tõmmati Champagne'i apellatsiooni piirid, jäeti Aube'i departemang ametlikult välja, mis viis 1911. aastal ulatuslikele rahutustele ja isegi sõjaväe sekkumiseni. Piirkonnale anti küll 'Champagne deuxième zone' (teise tsooni Champagne) staatus, kuid alles 1927. aastal tunnistati see täielikult Champagne'i apellatsiooni osaks. See ajalooline alavääristamine on aga andnud piirkonna veinimeistritele iseseisva ja uuendusliku vaimu, mis on aidanud neil püsida uuenduste esirinnas.

Uus põlvkond ja kulttootjad

Alates 2000. aastate algusest on Côte des Baris toimunud märkimisväärne renessanss, kus paljud iseseisvad viinamarjakasvatajad ja veinimeistrid (nimetatakse ka récoltant-manipulant) on hakanud oma veine ise pudelisse villima, selle asemel et müüa viinamarju suurtele majadele. See uus põlvkond on omaks võtnud biodünaamilised ja mahepõllumajanduslikud põhimõtted, keskendudes sageli ühe krundi (single-vineyard) ja ühe sordi (single-varietal) šampanjadele. Näiteks Domaine Fleury oli 1989. aastal esimene sertifitseeritud biodünaamiline tootja kogu Champagne'is, mis näitab piirkonna progressiivset vaimu. Teiste oluliste nimede hulka kuuluvad Cédric Bouchard (Roses de Jeanne), kes on tuntud oma madala rõhuga šampanjade poolest (4,25 baari võrreldes tavapärase 6 baariga), samuti Marie Courtin ja Vouette et Sorbée, mis on saanud kulttootjateks. Nende lähenemine rõhutab terroir'i - pinnase ja kliima eripära - ning minimaalset sekkumist veinivalmistamisse, luues erakordselt väljendusrikkaid ja isikupäraseid šampanjasid.

Côte des Bari stiil

Côte des Bari šampanjad on tänu oma Pinot Noir'i dominantsusele ja soojemale kliimale sageli rikkamad, puuviljasemad ja täidlasemad kui põhjapoolsete alade Chardonnay-põhised šampanjad. Nende veinides on tunda punaste marjade, näiteks maasika ja vaarika, noote, samuti vürtsikust ja mullasust. Kuna viinamarjad küpsevad siin paremini, vajavad paljud Côte des Bari veinid vähem Dosage'i (lõplik suhkrulisand, mis lisatakse pärast dégorgement'i ehk setete eemaldamist) või on isegi Brut Nature (ilma lisatud suhkruta). See annab neile karge ja ausa väljenduse, mis rõhutab viinamarja ja pinnase puhtust. Lisaks Pinot Noir'le kasvatatakse siin ka Chardonnay'd ja Pinot Meunier'd, aga ka haruldasi sorte nagu Pinot Blanc, Pinot Gris, Arbane ja Petit Meslier, mis lisavad piirkonna veinidele veelgi mitmekesisust.

See Champagne'i lõunatiib ei ole enam varjus. Côte des Bari veinimeistrid on oma iseseisva vaimu ja pühendumusega terroir'ile loonud laine, mis on pälvinud üha suuremat rahvusvahelist tähelepanu. Nende šampanjad, olgu need siis rikkalikud Blanc de Noirs (valge mustadest viinamarjadest) või keerukad Cuvée'd (valitud segu erinevatest baasveinidest), pakuvad ainulaadset elamust, mis erineb traditsioonilistest Champagne'i stiilidest. Piirkond pakub midagi uut ja väljakutsuvat, mis räägib lugu visadusest ja eripärast. Tasub pilk pöörata Côte des Bari poole. Retk nende veinikeldritesse või kohalikest veinipoodidest leitud isikupärased pudelid aitavad avastada, miks see kunagine 'teisejärguline' piirkond on nüüd šampanjamaailma üks põnevamaid avastusi. Proovida tasub näiteks mõnda 1,5-liitrist Magnum-pudelit, et kogeda nende veinide arengupotentsiaali.